Dr Joseph Goebbels

   

Natsionaalsotsialisti

väike ABC

 

 Originaali tiitel:

 

Dr Joseph Goebbels

Das kleine ABC des Nationalsozialisten

 

1925

 

 (tõlge 2007)


 

 

Üldkasu enne omakasu!

 

Kuidas kõlab iga natsionaalsotsialisti esimene käsk?

Armasta Saksamaad üle kõige ja oma rahvuskaaslast nagu iseennast!

 

Mis on natsionaalsotsialistliku vabaduseidee sihiks?

Kõikide ausalt töötavate sakslaste rahvaühtsus!

 

Mis on rahvaühtsuse sisu?

Tagada igale saksa rahvuskaaslasele vabadus ja leib!

 

Kes on meie saksa rahvuskaaslane?

Iga ausalt töötav sakslane, kui ta on saksa verd, austab saksa tava ja saksa kultuuri ning kõneleb saksa keelt!

 

Läbi millise põhimõtte tahame me natsionaalsotsialistid lõpetada tänase kõigi majandusliku võitluse kõigi vastu?

Üldkasu enne omakasu!

 

Miks Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP)?

 

Kas või kas tohib üks töölispartei täna üldse olla rahvuslik?

Mitte ainult ei saa ja tohi ta seda, vaid ta peab olema rahvuslik; rahva asi on rahvuse asi ja vastupidi, riigi võim ja heaolu on rahva võim ja heaolu ning seega igaühe võim ja heaolu!

 

Kas need mõisted natsionaalne ja sotsialistlik pole üksteisega vastuolus?

Ei, vastupidi! Tõeliselt rahvuslik inimene mõtleb sotsialistlikult, ja tõeline sotsialist on natsionalist!

 

Millal olen ma rahvuslikult mõtlev inimene?

Ma olen rahvuslikult mõtlev inimene, kui mul on tahe selleks ja ma rakendan kogu oma jõu selle nimel, et minu rahvas ja mu isamaa oleks vaba, terve ja tugev!

 

Millal mõtlen ma sotsialistlikult?

Ma mõtlen sotsialistlikult, kui ma tahan oma rõhutud rahvuskaaslaste loomulikku õigust – vabadusele ja leivale – väljavõidelduna ning kindlustatuna, ja mitte saaduna vabatahtlike või isegi mittevabatahtlike kinkidena!

 

Milline vahe on sotsiaalsusel ja sotsialistlikkusel?

Sotsiaalne fraas tahab rõhutud rahvale mittetäielikke õigusi anda hirmust, argusest ning armust ja suuresüdamlikkusest. Sotsialism annab talle ta täieliku õiguse õiglusest ja riiklikust hädavajalikkusest!

 

Miks töölispartei?

Kuna iga ausalt töötav sakslane, kes meie sekka kuulub või saab meie sekka kuuluma, on saksa tööline, sest tahe loovaks tööks on saksa inimese isikuomadus, kuna töö inimest ei teota, vaid on auvääristav ja aadeldav!


 

Klassivõitlus

 

Kas NSDAP tahab oma eesmärkide saavutamiseks klassivõitlust?

Ei, NSDAP ei soovi klassivõitlust, ta soovib hoopis võitlust klassivõitluse vastu. Klassivõitlus lõhestab saksa rahva kaheks ja teeb ta võimetuks saamaks üheks rahvuseks.

 

Kuidas võideldakse kõige efektiivsemalt klassivõitluse vastu?

Klassivõitluse vastu sõditakse kõige tulemuslikumalt võitlusega töötava rahva eksistentsi õiguste nimel, see tähendab klassivõitluste aluste ja põhjuste vastase võitlusega.

 

Riik, rahvalikkus, tavad, kultuur ja majandus

 

Mis on natsionaalsotsialistliku töölise jaoks riik?

Saksa riik on natsionaalsotsialistlikule töölisele kõikide loovate saksa rahvuskaaslaste orgaaniline ühendus tõstmaks ja suurendamaks saksa ideed, saksa võimu, saksa lugupidamist, saksa kultuuri, tavasid, keelt ja majandust.

 

Kuidas me tõstame saksa rahvalikkust, saksa kultuuri ja tava?

Seeläbi, et me lõikame saksa rahvakehast välja kõik võõraverelise ja võõramaise ning viime saksa rahva uuesti tagasi saksa rassi, saksa vaimu ja saksa kultuuri lätteni.

 

Miks on NSDAP juudivastane?

Kuna juut on lagundav võõrkeha saksa rahvas, kuna ta läbi oma valelike „kultuuriinstituutide” mürgitab saksa rahvamoraali, kuna ta lammutab ülesehitamise asemel, kuna ta on klassivõitluse idee isaks, mille läbi ta saksa rahva kaheks rebib, et teda üha jõhkramalt valitseda saada, kuna ta on rahvusvahelise börsikapitalismi looja ja kandja, saksa vabaduse põhivaenlane.

 

Kuidas me tõstame ja suurendame saksa majandust?

Läbi selle, et me anname kogu töötavale saksa rahvale osa saksa majandusest, et igaüks täidaks seda rõõmsamalt ja vastutustundelisemalt oma kohust rahva ja riigi suhtes.

 

Kuidas me tõstame ja suurendame saksa võimu ja sa saksa usaldusväärsust?

Seeläbi, et me kasvatame iga saksa mehe kaitsetahteliseks, selleks, et saksa rahvas, kui selle eksistents või au mängus on, kaitsvalt selle eest välja astuks.

 

Sõda ja Rahvasteliit

 

Kas me natsionaalsotsialistid tahame sõda Prantsusmaaga?

Ei, natsionaalsotsialistidena üritame sõda Prantsusmaaga vältida. Kuid sõda tahame me rahvusvahelise suurkapitali vastu, mis röövib loovad rahvad paljaks ja orjastab nad.

 

Miks me natsionaalsotsialistid ei sea oma usaldust moraalsele õigusele, et Rahvasteliit või mõni sarnane rahvusvaheline institutsioon selle tagab meile?

Kuna me oleme mõistnud, et riikide seas ei saa olla mingit absoluutset õigust: Õigus on võim! Alles siis kui Saksamaa kujutab endast taas võimu, saab ta ka uuesti oma õiguse.

 

Vana ja uus süsteem

 

Kas NSDAP on riigivastane?

Ei, NSDAP on kindlat riigipoolne; kuid ta võitleb halastamatult tänase parlamentaarse-demokraatlik-kapitalistliku süsteemi vastu.

 

Miks võitleb NSDAP tänase parlamentaarse-demokraatlik-kapitalistliku süsteemi vastu?

Kuna see parlamentaarne-demokraatlik-kapitalistlik süsteem on ülima mammonaistliku ja kapitalistliku egoismi käilakuju, hoituna ja juhituna juutide ja juudiseltsimeeste poolt, ühiseks loova saksa rahva ekspluateerimiseks ja seda veel riiklike vahenditega.

 

Miks oleme me natsionaalsotsialistid antiparlamentaarsed?

Me oleme antiparlamentaarsed, kuna see tänane demokraatlik parlament on vaid ettekääne, mille taha on kapitalistlik vaim peitu pugenud. Selle parlamendi valimine läbi raha, valede ja laimu, ei saa eales esindada loova saksa rahva tahet.

 

Mida tahab NSDAP demokraatliku parlamendi asemele seada?

NSDAP tahab üleminekuajaks parlamendi asemele natsionaalsotsialistlikku diktatuuri, kuna see on vältimatult vajalik, loomaks tulevase natsionaalsotsialistliku riigi eeltingimused. Seda natsionaalsotsialistlikku diktatuuri peab eest vedama üks tugev saksa juht, kes omab teadlike ja vastutavate võitlejate piiritut usaldust saksa rahva vabaduse nimel.

 

Millega asendatakse natsionaalsotsialistlik diktatuur?

Ametiseisuste parlamendiga, mis kogu töötava saksa rahva seast, mitte parteigruppide, vaid ametite järgi jaotatakse ja valitakse.

 

Sotsiaalne küsimus ja sotsiaalne häda

 

Mis on meie natsionaalsotsialistide jaoks sotsiaalne küsimus?

Sotsiaalne küsimus pole meile natsionaalsotsialistidele mitte ainult rõhutud rahvaklassi majandusliku heaolu parandamise küsimus, vaid suurem ja üldisem: rahvuskaaslaste läbisaamine omavahel tõstmaks, soodustamaks ja suurendamaks kogu rahvuse ning igaühe kõiki kombelisi, kultuurilisi ja majanduslikke varasid.

 

Mis on natsionaalsotsialistide jaoks sotsiaalne häda?

Natsionaalsotsialistide jaoks on sotsiaalne häda rahvuskaaslaste läbisaamisvõime omavahel, mille tulemuseks võib-olla kõige nende varade vähenemine kuni nende kadumiseni.

 

Mis on natsionaalsotsialistlik rahvaühtsus?

Natsionaalsotsialistlik rahvaühtsus on sihipärane rahvuskaaslaste üksteisemõistmine, mille tulemuseks on sotsialistlik mõtlemine ja tegutsemine.

 

Mida tähendab lühidalt öelduna natsionaalsotsialistlik maailmavaade?

Natsionaalsotsialistlik maailmavaade ei tähenda midagi muud kui seda: vabana tundmist, rahvalikku mõtlemist, sotsialistlikku tegutsemist.

 

Mis takistab täna eelkõige sotsiaalset läbisaamist meie rahva seas?

Majandusasjad, selle vorm ja sisu, kapitalistlik-liberaalne mõtlemine ja vastutustundetu ebarahvalik tegutsemine.


 

Miks pole marksism võimeline, meie aja tuumküsimust, sotsiaalset probleemi, lahendama?

Marksism läheb teed laiusesse, mitte sügavusse. Ta alus on materialistlik maailmavaade. Väidetavalt tahab see tööstusettevõtted nende omanike kätest võtta, et need üldsusele anda. Bolševism Venemaal on näidanud, et see katse lõpeb kohutava tööliste orjastamisega.

 

Mis sõnad haaravad lühidalt ja selgelt natsionaalsotsialistide programmi?

„Saamaks rahvuseks, tuleb ta rõhutud osale anda poliitiline iseseisvus, vabadus ja omand.”

 

Mis on natsionaalsotsialistide jaoks siis sotsiaalse küsimuse lahendamise algtingimus?

Radikaalne tahe, õigusetuks tehtud saksa töölisele anda omand, anda kaasomand selles töös, mille kallal ta töötab, ka pinnase omand, et tegemaks ta paikseks ning ta vanaduspõlv kindlustada.

 

Kapitalism ja marksism

 

Kes on natsionaalsotsialistliku vabaduse põhivastane?

Kapitalism oma erinevates vormides ja võimugruppides.

 

Mida peab natsionaalsotsialist mõistma kapitalistliku riigi- ja majandusvormi all?

Natsionaalsotsialist peab mõistma kapitalistliku riigi- ja majandusvormi all riigi- ja majandusvormi liiki, milles on kapitalistlike huvigruppide põhikandjad need, kes suunavad riiki ning majandust omakasu järgi ja mitte riigi ja rahvuskaaslaste heaolust ja vabadusest lähtuvalt.

 

Millist kahte liiki kapitalismi eristab natsionaalsotsialist?

Natsionaalsotsialist eristab riigi- ja börsikapitalismi, see tähendab rahvuslikult loovat ja rahvusvaheliselt kokkukrabavat kapitali.

 

Kuidas erineb loov riiklik- ja kokkukrabav börsikapital?

Riigikapital on otseselt loov, produktiivne kapital. See on oma puhtal kujul, eelkõige väiketööstuses, veel rahvuslik ja seotud pinnasega, see töötab ning vahendab tööd, see seisneb oma suurimas osas paiksetes väärtustes ja mitte sularahas, seda ei saa ja tohi hävitada, kuna ta on rahva elu jaoks asendamatu. Kuid viimastel aastatel on see arenenud ebaterveteks vormideks, nii et on vaja teostada korrigeeriv reform. Börsikapital pole aga loov, vaid parasiitlik kokkukraapiv kapital. See pole enam pinnasega seotud, vaid on pinnaseta ja rahvusvaheline, see ei tööta produktiivselt, see on end vahele surunud loomuliku tootmise kulgemisse, eesmärgiga sellest protsente välja imeda. See seisneb mobiilsetes varades, see tähendab sularahas, ta põhiline kandja on kõrgfinants, millel siht on, lasta loovatel rahvastel enda heaks töötada ja seejuures tööga loodu oma taskusse pista.

 

Miks pole marksism võimeline, seda kõrgkapitalismi piirama?

Kuna marksismi juhid töötavad käsikäes börsikapitali kandjatega, kuna nad on nende poolt ära ostetud, kuna nad on nendega suguluses ja neist rasestunud. Kuna marksismi juhid nagu börsikapitalismi kandjad pärinevad enamasti samast juudi rassist ja sellele vastavalt oma kokkukaapivast instinktist ei tunne teistsugust eesmärki, kui loovate rahvaste orjastamist ning oma kapitalistlikke eesmärke teenima panemist.

 

Kui demokraatia toidab masside illusiooni, et suverääne rahvas soovib end ise valitseda, nii on neil endil selleks lühike ajajupp, kuna Saksamaa langes kõige võrdsustamise pettekujutisse, et sellist asja uskuda, sest mehed, kes teda valitsesid, polnud poliitika kõrge kunsti ideaalsed esindajad. Rahvas tahab end alati siis ise valitseda, kui süsteem, mille järgi teda valitsetakse, on haige ja korrumpeerunud. Nii kaua pole rahval tahet, ei mingi kindla valimisõiguse ega ka niinimetatud demokraatliku põhiseaduse järele, kuna ta on veendunud oma arusaamas, et teda valitsev seisus teeb head ja ausat poliitikat. Rahvas tahab vaid korraliku valitsemist; Süsteem, millel aga selleks tahet ega võimet pole, peab kergeusklikele massidele demokraatide demokraatlikud ideoloogiad kõrva puhuma, et sellega kasvavat rahutust linnas ja maal summutada ning uinutada.

 

Dr Joseph Goebbels oma teoses „Kampf um Berlin”

(„Võitlus Berliini nimel” – tõlk).

 

 

Miks näitab marksism end siis nii töölissõbralikuna?

Selleks, et ärameelitatud tööliste masse oma tegelike eesmärkide suhtes petta. Saksa tööline ei tohi ju märgata, millist ülekohtust mängu temaga mängitakse. Teda ässitatakse üles enese leivaandja vastu, – kelle kanda on siiski teatud osa tänase sotsiaalse ebaõigluse süüst, – seejuures vaikitakse aga teadlikult maha, et nende vastutustundetute kapitalistide kohal istuvad loovas tööstuses veel julmemad ja brutaalsemad türannid, kes elavad ja laristavad töötava rahva töö arvelt, ilma, et ise olla selle loova töö juures vähimal määral osaline. Need on härrased laenugildist, kes oma sularaha tööstusesse topivad, et lasta sel rahal enda heaks töötada, et siis sellest rahast protsente välja imeda, mille tema jaoks loomulikult petetud tööline välja peab teenima.

 

Siis on natsionaalsotsialistid tööstuslate-kapitalistide kaitsjad?

Ei! Nad tahavad neid tööstuskapitaliste sundida, andma töölisele omandiõigus töös, mille kallal nad töötavad. Aga nad teavad väga hästi, et see pole võimalik, enne kui pole murtud juudibörsi intressidepiitsa all olev orjus.

 

Intressiorjuse murdmine

 

Mida mõistavad natsionaalsotsialistid intressiorjuse murdmise all?

Intressiorjuse murdmise all mõistame me börsi türannliku rahavõimu kõrvaldamist riigis ja majanduses, mis ekspluateerib töötavat rahvast, saastab moraalselt ja muudab võimetuks rahvusliku mõtlemise.

 

Vabadus

 

Mida me natsionaalsotsialistid tahame viimse eesmärgina?

Saksa vabadust!

 

Kuidas saame me selle eesmärgi saavutada?

Läbi selle, et me kõigepealt meie õigusetuks tehtud rahva osa, saksa tööliskonna, vabastame palgaorjusest seespool meie enda isamaad, seeläbi, et me teeme iga loova inimese omanikuks. Siis õpib saksa tööline ka armastama oma isamaad, siis mõtleb ja tunneb ta taas rahvuslikult ning usaldab oma heaolu taas oma juhtide kätte, kes on tulnud saksa rahvustervikust.

Ja õiglaselt valitsetud 60-miljoniline rahvas purustab ainuüksi oma eksistentsiga välise orjuse.


 

Erihuvid

 

Kas NSDAP pole ühekülgselt käsitööliste seisuse huvidele keskendunud?

Ei, ta esindab niisama teravalt vaimse töö tegija huvisid. Ta tahab mõlema omavahelist mõistmist, vastavalt Adolf Hitleri sõnadele: „Nad peavad õppima end uuesti vastastiku asustama, peaga ja rusikaga töötaja ja vastupidi. Kumbki ei saaks olemas olla ilma teiseta. Nendest kahest peab ükskord välja kasvama uus inimene, tulevase Saksa riigi inimene.”

 

Kelle huvisid siis nüüd natsionaalsotsialistid esindavad?

Nad ei esinda üldse mingeid erihuve. Nad esindavad kogu loova saksa rahva huve.

 

Kultuur

 

Milline seisukoht on NSDAP-l kristliku maailmavaate suhtes?

NSDAP seisab kristliku maailmavaate pinnasel, sidumata ennast ühegi usutunnistusega.

 

Milliste kultuuriliste saavutuste poole püüdleb NSDAP?

NSDAP püüdleb saksa vaimu taas ülestõstmise poole läbi süstemaatilise hoolitsemise saksa kultuuri, teaduse, kunsti ja tavade eest.

 

Kes on selle Saksamaa kultuurilise uuendamise põhivastane?

Juutlus, kes on mürgitanud süstemaatiliselt saksa hinge, läbi selle, et ta täidab valeliku vaimuga kultuuriasutusi, nagu ajakirjandust, teatrit, teadust ja kirjandust.

 

Kuidas tahab NSDAP sellest vaenlasest jagu saada?

Läbi nõudmise, et juut kõrvaldataks kõigist saksa kultuuriinstitutsioonidest. Juut ei saa ja ei tohi olla saksa hariduse ja saksa vaimu kandjaks.

 

Juut ja sakslane

 

Kes kirjutab enamuse saksa ajalehtedest?

Juut!

 

Kes neid tulevikus kirjutama peab?

Sakslane!

 

Kes juhib saksa teatrit?

Juut!

 

Kes seda tulevikus juhtima peab?

Sakslane.

 

Kes moodustab meie ülikoolide õppejõududest suurima protsendi?

Juut!

 

Kes saab tulevikus olla saksa ülikooli õppejõuks?

Sakslane!


 

Kes juhib täna meie saksa tööliskonda?

Juut!

 

Kes seda tulevikus juhtima hakkab?

Adolf Hitler!

 

Kes saab täna valida Riigipäeva?

Igaüks, kellel on saksa kodakontsus ja on vähemalt 20 aastat vana.

 

Kes saab tulevikus valida meie saksa parlamenti?

Iga loov mees, kes on sakslasena sündinud.

 

Noorus

 

Millest on saksa noorusel täna puudu?

Ideedest ja juhtidest, sellepärast raiskab ta täna oma noorust nautlemisele ja on ükskõikne paljude isamaa hädade suhtes.

 

Mida tahab NSDAP teha saksa noorusega?

Ta tahab luua vastutusvõimelise noorsoo, kes näeks oma põhiülesannet saksa väärikuse, saksa võimu ja usaldusväärsuses suurendamises, soo, kes tunneb end saksa tuleviku kandjana.

 

Kuidas arvab NSDAP selle saavutavat?

Läbi saksa vaimu eest hoolitsuse noorsoo seas, läbi kaitsetahte kasvatamise ja vastutustundelisuse kasvatamine poliitiliseks ideedeks.

 

Patsifism

 

Mis on natsionaalsotsialistide jaoks patsifism?

Patsifism on natsionaalsotsialisti jaoks ideoloogiline, enamasti valelik taktika, mis on määratud, võtma rahvalt julgus ning teha ta võimetuks tõeliseks poliitiliseks mõtlemiseks.

 

Seisused

 

Milline seisukoht on NSDAP-l meie rahva erinevate seisuste suhtes?

NSDAP austab seisusi oma eripärade poolest, aga ta ei soovi, et see eripära kasvaks välja klassi- või seisusteülbuseks. Natsionaalsotsialistile on iga ausalt teeniv sakslane oma kohal austatud ja lugupeetud ning suure saksa rahvaühtsuse liige.

 

Parteid

 

Mida arvab natsionaalsotsialist Saksamaa poliitilistest parteidest?

Saksamaa poliitilised parteid on vaid äriühingud, kus poliitikat aetakse vaid enda äri jätkamise nimel, ainult, et riiklike vahenditega.

 

Mida arvab natsionaalsotsialist Saksarahvalikust vabadusparteist (Deutschvölkische Freiheitspartei)?

Vabaduspartei on kuuldavasti rahvaliku uuenemise partei, mille eesmärgid langevad siin ja seal nähtavasti kokku NSDAP omadega. Erinevus nende kahe vahel on seisukohas sotsiaalse võrdsustamise küsimuse suhtes. Vabaduspartei on nagu kõik kodanlikud parteid sotsiaalne, meie aga oleme jäägitult sotsialistid!

 

Mida arvab natsionaalsotsialist Saksarahvuslikust Rahvaparteist (Deutschnationale Volkspartei)?

Saksarahvuslik Rahvapartei on see erakond, mis esindab saksa rahvusliku ideed fraasis, kuid ei oma poliitilist teravust ja järjekindlust, ning mis täitmispoliitika sabas võttis vastu Dawes’i pakti ning seega aitas otsustavalt kaasa igasuguse sotsiaalpoliitika lämmatamisele eos.

 

Mida arvab natsionaalsotsialist Saksa Rahvaparteist (Deutsche Volkspartei)?

Saksa Rahvapartei on too, mis esindab rahvusliku töö maski taga ühepoolselt suurtööstuse huve, ettekäändega, hoida väike- ja kodutööstuse heaolu, üritab ta neid kontsernide- ja trustidehuvide nimel mobiilseks muuta.

 

Mida arvab natsionaalsotsialist Keskparteist (Zentrum)?

Keskpartei on see erakond, mis väidab, et ta esindab katoliiklike rahukaaslaste huve, tegelikkuses aga tegutseb käsikäes kristlusevaenuliku marksismiga ning laseb end kui rahvusvaheliste-juutluse eeltöö tegijana kasutada.

 

Mida arvab natsionaalsotsialist Majandusparteist (Wirtschaftspartei)?

Majanduspartei on see partei, mis väidab, et ta esindab keskklassi huve, tegelikkuses aga läbi selle, et ta oma killustamisega nõrgendab õigusetu massi löögijõudu, tegelikult saavutab vastupidise, mida ta väidab tahtvat.

 

Mida arvab natsionaalsotsialist Demokraatlikust parteist (Demokratische Partei)?

Demokraatlik parteis on too erakond, mis väidab, et ta võitleb demokraatia vabade ideaalide nimel, tegelikkuses aga kujutab endast kõigi nende poliitiliste jõudude parlamentaarset kooslust, mis juudibörsi teenistuses tegutsevad, eesmärgiga raha diktatuuri abil saavutada töötavate rahvaste orjastamine.

 

Mida arvab natsionaalsotsialist Sotsiaaldemokraatlikust parteist (Sozialdemokratische Partei)?

Sotsiaaldemokraatlik partei on võlts-sotsialismi erakond. Ta üritab rahvusvahelise-marksistliku tee kaudu püstitada sotsialistlikku riiki ja kasutab seejuures kapitalistliku demokraatia võimuvahendeid. Sotsiaaldemokraatia on börsi teenistuses, ning tema juhid on juudid ja juudiseltsimehed.

 

Mida arvab natsionaalsotsialist Saksamaa kommunistlikust parteist (Kommunistische Partei Deutschlands)?

Saksamaa kommunistlik partei on tööliste revolutsiooniline-klassivõitluslik erakond, mis soovib vägivalla ja terrori abiga saavutada proletariaadi diktatuuri. Ta majanduslik siht – kõigi tootmisvahendite sotsialiseerimine–, ühes tööstusriigis, on täiesti saavutamatu; ta meetodid on vene-juutlikud, ta vaimsed juhid on peamiselt juudid ning nad on (tõestatavalt) kuldse internatsionaaliga tihedais sidemetes.

 

Sotsialism ja demokraatia

 

Mis on tõeline sotsialism?

Tõeline sotsialism on poliitilise, kultuurse ja majandusliku suhtumise vorm, mis soovib sisemiselt väära vaba liberalismi asemel, iga rahvuskaaslase vabatahtlikku sidumist oma liigile, isiksusele ja võimetele vastavate õiguste ja kohustustega.

 

Miks võitleme me natsionaalsotsialistid enamus-demokraatliku süsteemi vastu?

Kuna enamuse valitus on alati rumalate, laiskade ja vastutustundetute oma, mille taga peitub raha ja argade valede brutaalne valitus. Me natsionaalsotsialistid teame piisavalt hästi, et Saksamaa tervenemine saab toimuda vaid enamuse purustamise läbi.

 

Millist põhimõtet nõuame me natsionaalsotsialistid enamuse printsiibi asemele?

Vaba tee töökatele!

 

Juht

 

Kes peab olema saksa rahva juht?

Parim, tublim, õilsaim ja teovõimelisim indiviid saksa rahvaühtsusest on vaid piisavalt hea viimaks saksa rahva vabaduseni. Seejuures on tähtsusetu, millise usutunnistusega, mis nime ja mis seisusest ta on.

 

Lipp

 

Miks on me lipul haakrist?

Me kanname haakristi oma lipul kui vaimse ja füüsilise töö sümbolit, usus tulevikku, kui võitlusmärki loova rahva õiguste nimel.

 

Mida tähendab valge me lipul?

Valge on meie jaoks rahvusliku mõtlemise ja tegutsemise sümbol, pidev meenutus: „Pea alati meeles, et Sa oled sakslane!”

 

Mida tähendab punane põhi me plagul?

Punane põhi on meie tõeliselt sotsialistliku, vaimselt ja materiaalselt orjastatute vabastustahte, tahte sotsiaalseks tegevuseks, vankumatu teadmine, et Saksamaa saab vabastada vaid läbi loova saksa inimese vabastamise, sümbol.

 

Tõeline natsionaalsotsialist

 

Mida tähendab olla natsionaalsotsialist?

Natsionaalsotsialistiks olemine ei tähenda muud kui seda: võitlust, usku, tööd, ohverdamist.

 

Mida tahame me natsionaalsotsialistid enesele?

Mitte midagi!

 

Mida tahame me natsionaalsotsialistid loova saksa rahva jaoks?

Vabadust!

 

Mis seob meid natsionaalsotsialiste üksteisega võitluses saksa vabaduse nimel?

Teadmine, kuuluda radikaalse uuendusvaimu saatuseühisusse, mis on omavahel raudselt seotud.

 

Kuidas kõlab natsionaalsotsialistlik hüüdlause vabaduse saavutamiseks?

Aita iseennast, siis aitab sind meie Issand Jumal!